Foto: juuli 20029

Monument avati .... aastal. Monument varises kokku 1944 aasta talvel. Tänaseks on säilinud ainult väike osa ühest sambast ja osaliselt ka vundament/sokkel.

Nn "kaheksasammas" (nimetatud ka "vabadustempliks) oli tõenäoliselt püstitatud talupoegade pärisorjusest vabastamise puhul aastatel 1816 kuni 1819. Pärisorjusest on juttu https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4risorjus.
Teise teooria järgi on kaheksasammas püstitatud Pariisi vallutamise (1814) tähistamiseks ("Siin- ja sealpool maanteed. Rakvere rajoon. 1976"). 

Vanasti kogunesid siia iga pühapäeva õhtul suuremal arvul rahvast. 

Mälestusmärk Mõdrikul, RM F 973, SA Virumaa Muuseumid, http://www.muis.ee/museaalview/1663778.

Foto Rahvusarhiivi fotokogus https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=1029827&_xr=6622b7f0525a9. 

Monumenti on kirjeldatud mitmes artiklis ja uurimuses, näiteks 

1. Mõdriku monumentide uurija Erich Erilt kirjutab põhjaliku loo ajalehes "Vinni Info" nr ....
2. Ajalehes "Punane Täht" 21.11.1970 
3. Ajalehes "Virumaa Teataja" 9.06.1939
4. "Virulane" 27.03.1928

Väga lühidalt on kaheksasammast mainitud ka Mõdriku küla tutvustavates artiklites ajalehes "Virumaa Teataja" 1.05.1930 ja 12.12.1934. 

Kokkuvõtlikult: 

• Hoone tuletas meelde vanu Kreeka sammasehitisi.
• Põhiplaaniks oli 8 x 10 meetrit.
• Dooria sammaste kõrgus oli 10 meetrit.
• Esiküljel oli soklikõrgune astmestik.
• Kaheksasambal oli igasse nurka püstitatud dooria paarissambad.
• Hoone oli paigutatud maastikule telgjoonega lõunasse
• Paarissambad kandsid talastikku hoone otstele ehitatud frontoonidega. 
• Ehituse kolm külge olid ääristatud sammastevahelise balustraadiga.
• Balustraadi ääres avanes oivaline vabaõhuvaade silmapiirini ümbruskonna küladele, mõisadele ning kaunile loodusele.
• Lõunapoolsel viilul oli (1944) saksakeelne tekst, mis osaliselt mahapudenenud: "Der Aufhebung ...", siis "... in Estland ..." ja kõige lõpus aastaarv "MDCCCXVI". Nende tekstikatkete järgi oletati, et hoone püstitati Eesti talurahva pärisorjusest vabastamise auks (MDCCCXVI = 1816).
• Kaheksasammast peeti kohalike mõisapreilide tantsu- ja lõbustuskohaks. Kohaliku rahvapärimuse järgi ka külanoorte kooskäimise ja tantsu kohaks.
• Ehitis oli puust ja asub endise mõisa maa peal. (Heiki: pigem ikka oli kivist või mõeldakse, et katuse osa oli puust?) 

"Virumaa Teataja" 12.02.1926 - monumendi katus on hävinemas. Loodetakse kogukonna ja riigi abile. 

 
"Virumaa Teataja" 27.03.1928 - Juba paljude aastate eest ehitati Rägavere vallas asuvasse Mõdriku mõisa Eestimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise mälestuseks mingisugune ehitus, mida hiljem "vabadustempliks" ristiti. Ehitis on puust ja asub endise mõisa maa peal. Hävitavale ajahambale on ta tänapäevani suutnud vastu panna. Mõisade jagamisel sattus "vabadustempel" ühe asuniku krundi sisse. Kuna ehitis muinsusvarade hulka kuulub, pole luba teda lõhkuda. Selle vastu on vald koguni kohustatud tema korrashoiu eest hoolitsema. Kuid vallale näis see korrashoid ülejõu käivat, kuigi see mingisuguseid suuremaid ja erilisi kulusid ei nõudnud. Vald pööras muinsusnõukogu poole palvega, et "vabadustempel" muinasvarade nimekirjast maha kustutataks. Kuna aga ehitis ajaloolist väärtust omab, ei andnud muinsusnõukogu tema lammutamiseks luba.

"Viru Hääl" 21.01.1933 - Kas Mõdrikul on hoiul püstol, millest lasti maha Rootsi kuningas Karl XII? Mõdrikul asub kaheksasammas, mis on pühendatud 1816 talurahva pärisorjusest vabastamisele. Viru maavalitsus, kui Mõdriku praegune omanik võiks sammastiku selle tähistaevast kujutava kupliga restaureerida. 

"Virumaa Teataja" 1.03.1935 - Mõdriku mõisa park on tundmatuseni muutunud, sest palju puid on maha võetud. Osa pargist on läinud talude kätte. Kaheksasammast ähvardab juba lähiajal ümberkukkumine. 

"Virumaa Teataja" 11.11.1935 - sügisvihmad ja tormid on hiljuti lõhkunud kaheksasambal kaks posti ja katus kukkus alla. Kuue ülejäänud samba lagunemine on vaid aja küsimus. Lagununenud on ka mitmed teised Mõdriku mõisa ümbruses asunud sambad. 

"Virumaa Teataja" 9.06.1939 - üks sammastest on maha varisenud, osaliselt on alla kukkunud hoone katus, sammaste vahel olev kivipõrand on täis kuhjatud kivipuru puurämpsu ja muud sodi, ümbrus on rohtunud, sodi täis ja korrastamata. Mõisa ajal oli hoone ja siinne ümbrus korras (sh jalutusteed, istepingid), sest kaheksasammas oli vana ja nägusa pargi süda. Mõisniku poolt oli sammast mitmel korral remonditud, iseseisvuse ajast on hoone remontimata. Paar aastat tagasi varises üks sammas ja suurem osa katusest. Taluomanik Kerem tahab samba lammutada. See ei ole muinsuskaitse all. 

Fotod 2009: