Eesti monumentide e-kataloog

Est Rus Eng Ger Fra Spa Por Ita Swe Fin Lit Lat

 Foto: Heiki koov, juuli 2009.

Mõdriku-Roela vallseljaku idaplatool - Tornimäel - asus ovaalse põhjapinnaga, laotud seintega neljakordne vaatetorn-paviljon-galerii. See olevat püstitatud mõisaomaniku Carl von Kaulbarsi kindraliks saamise (kindral-leitnant aastast 1778) puhul. Tänasel päeval on näha, et mingi ehitis on siin olnud (palju paekivi tükke). Pole ka võimatu, et alles on mõni maa-alune ruum.

 

KUMUs on maal, millel on suure tõenäosusega kujutatud just seda torni.

Foto: Heiki koov, september 2012.    Foto: Heiki koov, september 2012.

Foto: Heiki koov, september 2012.    Foto: Heiki koov, september 2012.

 

Ajalehes "Punane Täht" 21.11.1970 on siinset monumenti kirjeldatud nii:

"Pärisorjuse ajal laskis Mõdriku mõisa omanik kindral Kaulbars ehitada Mõdrikusse ühele künkale kõrge vaatetorni, mille alumine osa oli paekivist, võlvitud tähistaevast kujutava laega. Aegade jooksul torn hävines, jättes künkale vaid nime Tornimäe, kuhu 1930. aasta detsembrikuu algul ehitati uus, 20 m kõrgune vaatetorn."

 

Mõdriku monumentide uurija Erich Erilt on leidnud rahva mälestustest sellised mõtted:

  • Hoone oli olnud torniga,
  • Arvatavasti selle ehitise kohta öeldi: "Meie kindral, kes ikka mäepeal viibis."
  • Torni on nimetatud ka Mõdriku kirikuks,
  • Seinmaalingud olid kujutanud nelja aastaaega ning laed sinist taevalaotust, päikese, kuu ja tähtedega.
  • Torni asukoht oli kunagise triangulatsioonitorni kohapeal. 
  • Talu endise perenaise Kereme sõnul olevat ta selle kohapeal näinud rusuhunnikut, mõningaid trepiastmeid ja lapiti laotud paekivi, mis tema arvates mõnda maa-alust võlvi kujutanud. Nii pole ka võimatu, et selle salapärase torni all ka praegu veel mõni võlvitud laega maa-alune ruum asub. 
  • Millal torn kokku varises pole teda. Arvatavasti toimus see torni vundamendi vajumise või mõne muu loodusmõju tagajärjel.
  • Torni joonised võivad kusagil veel alles olla. 

 

Fotod 2009-2011: 

Foto: Heiki koov, juuli 2009. Foto: Heiki koov, november 2011.