Väike mälestuskivi avati 1940, suurem 1968. 

1919. aasta jaanuari taganemislahingute ajal sattusid Mõdriku mõisas valgete vägede kätte vangi kaks Viljandi Kommunistliku Kütipolgu ratsaluurajat. Nad lasti mõisa paruni käsul piiritusetehase lähedal maha. Laipu ei lubanud parun mõisa lähedale matta. Kohalik elanik Rimmi Juku mattis laibad mõisa karjamaale. Hukatute haud oli tähistatud ja korras hoitud ka 1920-1930-ndatel aastatel.

1940. aastal kehtestati nõukogude võim. Rägavere vallavanema Eduard Sibriku algatusel valmistati mälestuskivi, mis pandi hukatute ühishauale (nüüdseks Mõdriku metsas). Kas see on üldse esimene Lääne-Virumaa punamonument?

Foto: Vinni NST arhiiv.

Ajalehes "Punane Virumaa" 10.12.1940 on täpsemalt kirjas see tekst, mis on raamatu lehtedele eesti ja vene keel kirjutatud: "Teie surite suure idee eest". 

Aastal 1968. aastal asetati vana mälestuskivi kõrvale uus, suurem ja marmorplaadiga kivi. Algselt arvati, et langenud olid seotud Rägavere lahinguga sündmustega aastal 1918 (sellest ka aastaarv marmorplaadil). Hilisemate uuringute käigus selgus, et langenud on ikkagi seotud 1919. aasta jaanuarisündmustega (punaste taganemine).

Foto: Vinni NST arhiiv.

Aastast 1968 korraldasid Vinni komnoored igal Nõukogude Armees aastapäeval (23.02) kivi juurde suusamatku (Vinnist ca. 2 km) lillede-pärgade asetamisega ja hoidsid mälestuskivi ümbrust korras (juttu komsomoli organisatsiooni päevikutes).

Foto: Vinni NST arhiiv.

Foto: lehekülg Vinni Näidissovhoos Tehnikumi 1968. aasta komsomolipäevikust. Vinni NST arhiiv.

Tänaseks on mälestuskivi asukoht võsasse kasvanud. Vana kivi on samblane ja rohu sees. Uue kiviga on kaks võimalust. See on kas

• auku lükatud - kuna tegemist on suure kiviga, siis on raske seda üles tõsta ja kontrollida, kas mälestustahvel (või vähemalt tahvli kinnitamise poltide augud) on kivi küljes.
• ära viidud - üsna vähetõenäoline.

Infomaterjalina on kasutatud August Kondoja mälestusi.

Fotod 2008-2010: